10 dets.

Jõuluvana Korstna talus külas

06. detsembril käisid 5.a, 5.b ja 4.b Jõuluvana Korstna talus, mis asub Pärnumaal Tõstamaa vallas. Seal ootasid meid juba Jõuluvana, Jõulumemm ja nende koer Lilli. Alguses rääkis Jõuluvana meile Korstna talu ajaloost. Kõik lapsed jaotati kahte suurde gruppi. Grupp, kus mina olin, läks esimesena piparkooke tegema. Kuni piparkoogid küpsesid, oli meil Jõulumemme kohvikus kergeks eineks pannkook moosiga. Töötoas saime teha soovide kuusepuud. Õues asuvas püstkojas saime juua Jõulumemme tehtud teed, mida juues pidi öösel unes nägema päkapikke. Edasi läksime koos Jõuluvanaga metsa. Seal oli väga tore koos otsida päkapikke ja mõõta puude vanust. Metsast tagasi jõudes saime hobusega ratsutada ja vankriga sõita, vaadata kitsi, kanu ja jäneseid. Kahjuks ei jõudnud me külastada lambaid ja putitada traktorit. Lõpuks moodustasime pika rivi, kus meile jagati šokolaadi ja kingiti järgmise aasta kalender. Kui me hakkasime koju minema, siis oli mul natuke kahju, et me pidime nii ruttu lahkuma. Mulle meeldis seal väga!

Carolyn Lainoja, 4.b

Veel laste meenutusi ja mõtteid:
– Mulle meeldis seal vankriga sõita, ratsutada, piparkooke teha ja päkapikke otsida.
– Mulle meeldis kõige rohkem taadi jänes, hobusega ratsutamine, memme tee ja piparkoogi tegu.
– Mulle meeldis kõige rohkem piparkookide tegemine. Minu arust oli kõige hirmsam hobusega ratsutamine. Kuuma tee joomine oli hea, sest nii saime me ennast soojendada.
– Metsast tagasi tulles mängisime koos Jõuluvanaga peitust. See oli väga-väga hea ja lõbus päev.
– Kui tuli minu kord poniga ratsutada, siis pidime juba ära minema. Kahju!
– Poniga ratsutamine oli hirmus ja äge!
– Mulle meeldis väga, kui saime vankrisse istuda. Vankrit vedas hästi tore hobune, kellel olid suured kuljused kaelas. Algul sõitis hobune aeglaselt. Poisid ütlesid, et kui plaksutada hakkab ta poole kiiremini liikuma. Me proovisime ja hobune hakkaski traavima.
– Mulle väga meeldis Korstna talus olla ja ma tahaksin kunagi veel sinna minna.