Heino Elleri Muusikakoolis.
28. märtsil toimus Sindi Karl Rammi nimelise Muusikakooli ja Sindi Gümnaasiumi näiteringi ühine esinemine Tartu Heino Elleri Muusikakoolis.
“Õrn ööbik” loo autorite sünni 150ndale aastapäevale pühendatud unikaalse laulumängu esmaettekanne esitati väga akadeemilisele publikule Tubina saalis.
Peaosades:
“Õrn ööbik” (viisi autor Karl Ramm) – Madis Tropp,
“Õrn ööbik” (sõnade autor Gustv Wulff-Õis) – Marko Nuut
Stsenaariumi kirjutaja: TÜ emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar
Lavastaja: Eneli Arusaar
TÜ emeriitprofessori Raik-Hiio Mikelsaare arvamus:
Niipea, kui näitlejad ja muusikud Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis lavale ilmusid ja lugu lahti läks, olin lummatud ja see lummus kestis lõpuni. Nägin eemal saalis ka abikaasa ja teiste vaatajate-kuulajate vaimustust.
Mis olid selle ime sündimise alused? Esiteks oli eestvedaja õpetaja Eneli Arusaare poolt leitud andekad ja välimuselt sobivad näitlejad ning õpetaja Merike Teppan-Kolgi poolt tublid lauljad ja pillimängijad ning neile hea väljaõpe antud. Ärkamisaja lõpu ja venestamisaja alguse ajaloolist olustikku ja rahvuslikku meelsust oli kajastatud täpselt. Nii nagu – ilmselt üldse esmakordselt – ka legendaarseks saanud laulu sünnilugu. Eranditult kõik etendusse toodud Karl Rammi muusikapalad ja Gustav Wulff-Õisi luuletused olid imekaunid (väga hea, et neid nii palju oli) ja väga hästi esitatud. Eriti rõõmus olen Wulffi isamaaliselt kõige vägevama luuleloo “Kaugelt koju tulles” super-ettekande üle, olen ammu unistanud, et keegi seda nii toredasti ette kannaks. Väga hea, et luuletusi esitasid vaheldumisi noormehed ja neiud.
Wulffi ja Rammi vestlusduett oli väga nauditav, nii nagu ka Wulffi armastustriloogia. Mari ja Miina olid oma kudumisel, luulelugemisel ja jutukestes väga veetlevad kaunitarid, mõni ime, et noor luuletaja neisse armus. Tõeliseks puändiks oli Wulffi pahameeletorm minu “detektiivmonograafias” (Rein Veidemanni väljend) analüüsitud Karli kirja vastu. Etenduse lõppu on ilmekalt toodud stsenaariumist õpetajate seminari lõpetamist kirjeldav lause: “kui me oma sakslasi ärritanud laulu pärast ka töökohta ei saa, siis Eesti kultuuriajaloos leiame koha ikkagi”.
