Ajarännak Sindi Gümnaasiumis

Avaldatud

20. august, 1991. Päev, mis ei unune eales. Noored Sindi Gümnaasiumi õpilased on külmal varahommikul kogunenud üksteise lähestikusesse, hiirvaikselt kuulates raadios avalduvat teadet: “Kutsume üles rahvarinnet ning iga Eesti elanikku kaitsma me riiki rünnaku eest.” Reaktsioon on kohene ning antakse teada, et kohalolev rahvas saab minna Tallinna bussiga – hammasrattad hakkavad juba pöörlema. Patriootlik grupp vantsib koheselt gümnaasiumi ette bussi ootama ning ajaviitmiseks otsustatakse laulda ehk sama taktika, mis eestlasi juba aastakümneid ühendanud on. Kuuldes “Eestlane olen ja eestlaseks jään” esitust, lauldud väikese kuid kindlameelse grupi poolt, tõi kindlalt nii mitmelegi silma pisara ja pähe tagasivaate Laulupeost. Nüüd see on vast moment mäletamiseks.

Kui on lauldud kuid bussi nähtaval ei ole, mida teha? Kohal olevad noormehed teavad, et pole midagi paremat kui inspireerida ja näidata tõelist sõnumit, mille eest praeguses situatsioonis võideldakse ning täpselt need olid meeste ettekannete põhimõtted: see on meie kui Eesti rahva võimalus üles astuda ja näidata kui väga me rahvas tõeliselt väärt on sõltumata sellest, kas igaüks on valmis seda näitamaks. Ja siis tuleb platsile kohalik mees Eesti NSV lipuga. Eestlastele kohaseks naerdakse ta välja ning grupp laulab aina edasi, hoides igat viisi ja kohal arenevat sündmust südametes. Kuid siis, veel bussi oodates, tuleb raadiost teade: “Rünnak on läbi.” Sindi rahvas ning elanikud üle terve Eesti hakkavad tähistama, “Eesti on vaba!” karjet on Sindi Gümnaasiumi eest kuulda Narva välja ja sellise õnneliku noodi puhul lähevad õpilased koolipäeva edasi nautima, näod naeru täis.

Lugupidamisega

Hendrik Sauväli
10.klass 

1991

Kategooriad: Uudised