Berliini avastamas
18. aprilli varasel hommikutunnil alustasid kolme Tori valla kooli saksa keele õppijad bussireisi Saksamaa poole.
Häädemeeste Keskkooli initsiatiivil kirjutatud projekt osutus rahastuse vääriliseks ja nii avanes 37 õpilase jaoks suurepärane võimalus näha oma silmaga seda maad, mille keelt on lühemat või pikemat aega koolis õpitud ja kuulda oma kõrvaga emakeelseid inimesi rääkimas. Otse loomulikult sai võimalikuks panna proovile ka oma keelealased võimed sel määral, kuivõrd keegi seda julges ja tahtis.
Meie kooli kümne õpilase reisikaaslasteks olid lisaks Häädemeeste keskkoolile ka õppurid Vändra Keskkoolist.
Hoolimata sellest, et meie bussitäis noori oli väga erinevas vanuses, 5.-11. klassini, sõbruneti omavahel kiiresti ja peagi tunti end ühise perena.
Lisaks põhieesmärgile – tutvuda Saksamaa kultuuri, ajaloo, elu-olu ja keelega – saime näha ka kolme Balti riigi ja Poola nägu. Tagasiteel oli meile ette nähtud Varssavis linnaekskursioon kohaliku giidi saatel.
Berliin võttis meid vastu lopsaka roheluse, kevadise lillekirevuse ja suvesoojaga. Neli tundi väldanud bussiekskursioon andis põhjaliku ülevaate Berliini tähtsamatest vaatamisväärsustest, mille kohta jagas kohalik giid meile huvitavat teavet. Kõik olulisemad Berliini sümbolid andsid tervikpildi sellest palju kannatanud traagilise saatusega linnast. Endine kaheks jagatud linn avanes meile tänapäevase ühtse pealinnana.
Meie silme eest jooksid läbi Riigipäevahoone, Vabadussammas koos kuldse võidujumalannaga, keisri mälestuskirik varemeisse jäetud vana osa ja sinna kõrvale ehitatud uue modernse sinisest klaasist ehitatud kirikuga, võimas toomkirik, keisriloss, Punane raekoda, rohked kirikud, teatrid, kontserdimajad, presidendi residents, valitsushooned, imposantsed esindustänavad, Brandenburgi värav, mitmed ajaloolised müürijupid koos memoriaalidega. Kõige kuulsama, üle kilomeetri pikkuse East Side Gallery juures saime aega maailma kunstnike müürikunsti taieste lähemaks silmitsemiseks ja jäädvustamiseks.
Sõitsime üle Spree jõe (Elbe lisajõgi) sildade, mida pidi olema rohkem kui Veneetsias. Oma hellitusnime Spree Ateena on saanud linn tänu enneolematult suurtele kunstivaramutele. Samuti saime vahetult kogeda peale ühinemist tühjana seisnud Potsdami väljakule kerinud futuristlikult ülimoodsat jaapanlaste ehitatud Sony keskuse minilinnakut ja uudistada selle ulmelist arhitektuuri.
Meie esimene Berliini-päev lõppes pealinna olulisemal väljakul, Alexanderplatsil teletorni juures, mille vaateplatvormilt võisime heita panoraamse pilgu üle kogu selle hiigellinna.
Järgmine päev algas Berliini Tehnikamuuseumis, kus imetlesime saksa tehnikasaavutusi: lennunduse, raudtee, laevanduse, autode arengu võidukäiku 19. sajandist kuni tänapäeva moodsa tehnikani välja.
Päeva teine pool viis meid Brandenburgi liidumaa pealinna Potsdami. Friedrich Suure suveresidentsis, Sanssouci rokokoolossis alustasime giidi põnevate lugude saatel oma ringkäiku läbi hämmastavalt luksuslike eluruumide. Pärast seisatasime korraks kuninga ja ta lemmikkoerte haual. Maetud on nad lossiõues kõrvuti, vastavalt kuninga enda soovile. Elanud kuningana, tahtis ta saada maetud tavainimesena – filosoofi, kunstniku, oma rahva esimese teenrina. Tema hauaplaati kaunistavad rohked kartulid, mille on sinna toonud külastajad. See on kummardus Vanale Fritsule – nagu rahvas teda austavalt kutsub -, kelle korraldusel toodi juba 18. sajandil Ameerikast Euroopasse kartul.
Meie nägime sellest Saksamaa suurimast UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvast kompleksist – hiigelpargist koos arvukate teiste losside, paleede ja antiiksete skulptuuridega paradiisist – vaid imeväikest osa, sest terve pargi ja tema erakordsete hoonetega tutvumiseks ei piisaks tervest päevastki.
Meid ootab ees taas vaba õhtupoolik Berliinis ja järgmise päeva varahommikune tagasiteele asumine.
Kaasa võtame värvikad elamused ja muljed, mis rikastavad kõigi vaimu ja sisemaailma – hindamatu varanduse ja tarkuse, mis jääb püsima ning annab materjali mõtisklusteks ja järelduste tegemiseks.
23. aprilli õhtul jõuame koju, et nautida äsja alanud koolivaheaga.
Tiia Reiksaar
koos 10 õnneliku „sakslasega”
Reisi on toetatud SA Innove ja Euroopa Sotsiaalfondi poolt.
