Emajõe Ateenas Tartus tarkust kogumas

Reede hommikul kell 8:00 alustas 8A klass sõitu Tartusse. Päikselise päeva olime endale juba varakult välja võlunud ja nautisime ülikoolilinnas viimase suvepäeva kontinentaalset soojust. Eesmärgiks oli avardada oma maailma, koguda juurde uusi teadmisi ja saada millegi võrra targemaks.

Meie esimene sihtpunkt oli teaduskeskus AHHAA, kus oleme kõik mitmeid kordi käinud, kuid sel korral läksime uudistama maailmakuulsat näitust „INIMKEHAD”, mis on alates 2008. aastast liikunud rändnäitusena üle maailma ja mis on AHHAAs seni üks kallimaid. Selle on valmistanud ühe Hispaania ülikooli teadlased.

Eksponeeritud on rohkem kui 150 erinevat inimorganit pealaest jalatallani. 12 täiskasvanud inimest, kes on erinevatel viisidel tükkideks lõigatud (pikuti või ristipidi) pärinevad Hiinast. Nende lähedased pole surnukehale järele tulnud ja politsei on lubanud neid kehasid kasutada teaduse huvides.

Tänu sellele on kõigil uudishimulikel ja teadmisjanulistel inimestel üle maailma, nüüd ka siis Eestis (tegelikult kogu Baltikumis), võimalik näha oma silmaga seda, milline on inimkeha seestpoolt. Eksponaatideks on pärisinimesed ja nende ehtsad organid, luud, aju, veresoonkond.

Kehade ja organite säilitamiseks on kasutatud plastineerimise meetodit. Protsessi käigus on kehast eemaldatud rasvad ja vedelikud. Järelejäänud kogum on täidetud silikooni ja plastmassilaadse massiga, mis aitab organitel säilitada oma kuju, muutes nad vastupidavaks. Sellisel töötlemisel ei lagune organid. Ühe inimkeha plastineerimine võtab aega vähemalt kaks kuud.

Inimese organite võrdluseks olid välja pandud mõnede loomade organid. Näiteks karu skelett inimskeleti kõrval, lamba magu inimese väikese mao suuruse võrdlemiseks või siis hobuse ja inimese aju, mis paneb mõtlema selle üle, et nii suurel loomal on inimesega võrreldes nii väike aju.

Igatahes võimaldas see eriline väljapanek saada huvilisel targemaks ja edaspidi ehk mõista paremini seda, mis on meie sees ja kui imepäraselt perfektselt on meie keha ehitatud ja toimib harmooniliselt, kui me ise seda oma rumalusest ei kahjustaks.
Mõtlema peaks meid panema ka paljud huvitavad faktid:

• Iga päev sureb meie ajus üle 100 000 neuroni, mis ei taastu. Alkoholi tarbimisel võib neuronite kadu olla koguni mitu miljonit päevas. Nagu TÜ bioloogiaprofessor, endine haridusminister Toivo Maimets on öelnud: Ei tasu oma närvirakke maha juua!
• Üks inimene sööb elu jooksul ära umbes 27 216 kg toitu, mis võrdub kuue elevandi kaaluga. Me veedame peaaegu viis aastat oma elust süües.
• Peaaegu pooltel maailma inimestel on 0-grupi veri.

Kas saab olla veel midagi kaunimat kui tarkuse kogumine oma varasalve?!

Tartu Ülikooli muuseumis Toomemäel saime heita pilgu keskaega. Meie valikuks haridusprogrammi „Toomkiriku hiilgus” raames oli „Peata mees ehk keskaeg arheoloogi pilgu läbi”.

Enne Toomkirikus asuvasse põnevasse muuseumisse sisenemist tõusime üles tornidesse, mis on avatud 2005. aastast alates kõrgusekartust trotsivatele huvilistele. Sealt paarikümne meetri kõrguselt sai heita pilgu seekord päikeses säravale linnale ja selle ümbrusele.

Muuseumi fuajees võtsid meid vastu meie programmijuhid, kes avasid meile põnevaid ajaloolisi taustu ja tutvustasid keskaegse inimese rõõme ja muresid. Saime näha, milline nägi välja rikaste haigusest podagrast moondunud luustik (ebatervisliku söömise-joomise tagajärg), timuka käe läbi hukatud ülik, kelle pea oli osavalt kehast eraldatud, kuid maetud siiski koos.

Töötoas, kõige kõrgemal korrusel (sinna viis meid Tartu vanim, 1928. aastast pärit lift ehk tõstetool) ootas meid ees arheoloogiline näpuharjutus. Tutvumine arheoloogi ametiga pakkus elevust. Pandi kätte spetsiaalsed kindad, võeti abiks kühvlid-pintslid ja hakati improviseeritud liivakastides aardeid otsima.

Kui hetke eest saime teada, millist väärtuslikku infot peidab endas inimese luustik, siis nüüd uurisime praktilise töö käigus, milliseid esemeid võib arheoloog leida, kuidas ümber käia esemetega, mida maapõuest leitakse ja kuidas neid dateerida.

Õhtul tagasiteel võis igaüks tõdeda, et oli tore päev.

Klassijuhataja Tiia Reiksaar