Kadripäev

Avaldatud

3. tunni ajal lugesid 6.a klassi õpilased väiksematele kadripäeva tutvustava lühikokkuvõtte mille lõpetas ühiselt lauldud kadrilaul.

Vanasti oli mardipäev 11. novembril püha katoliku piiskop Martinuse mälestuspäeva auks(600 a), kadripäev aga Aleksandriast pärit naispühaku Katariina (kreeka-ladina k. – puhas) märtrisurma mälestuspäev.

Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi, kelle jaoks kadriema andisid palus jakes nende saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tavaliselt laps nn”kadrititt” süles – kaltsudest jm valmistatud nukk, kellele tuli andahambaraha ja kes toas tingimata pissis (viljakusega seotud tava, nukusisse oli peidetud veega täidetud põis, pudel või veeprits) ja keda saietenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast.Kadriisal oli kaasas kadrihani – õlgedest tehtud hanekuju lastehirmutamiseks. Et hani lastele kurja ei teeks, pidi pereema andmakadridele kingitusi: linu, villu, õunu, herneid, mett või vööpaelu,kindaid, sukki, rätte vms. Kadriperega võis kaasas olla loomamaskidestegelasi. Sageli oli kambas ka pillimees või mitu.

 
(kliki piltidel, et näha suuremalt)

Kategooriad: Uudised