Leivanädal Sindi Gümnaasiumis

Leib on igiammustest aegadest olnud eestlaste põhitoidus. Eesti keel on üks vähestest keeltest, kus leiva ja saia kohta on erinevad sõnad: leib on juuretisega rukkileib, sai aga pärmiga nisujahu küpsetis. Et leib ikka alati laual oleks, ei soovitud vanasti sööma asudes mitte head isu vaid jätku leivale. Leiva mahapillamisest pidi hoolega hoiduma. Kui see siiski juhtus, pidi leiva üles võtma ja talle suud andma. Sel kombel paluti leivalt andeks.
Sel aastal otsustati leivanädalat tähistada Sindi Gümnaasiumis leiva valmistamisega. Algklasside õpilased kogunesid kolmapäeval koolisööklasse, kus pandi juuretis hapnema. Selleks pandi kaussi sooja vett, juuretis ja veidi rukkijahu. Kauss kaeti rätikuga ja pandi klassiruumi radiaatori äärde sooja. Neljapäeval saad kokku isegi kaks korda: esimene kord segati leivataigen kokku, teine kord võtsid soovijad endale juuretise ja panid taigna vormidesse. Kuna leibade küpsetamine toimus pärast tundide lõppu, siis valmistoodangut sai proovida alles reedel. Õpilastele maitses omavalmistatud leib hästi!