Õppekäik Tori Hobusekasvandusse
Ilusal lumisel esimesel detsembril külastas 5.a klass Betti Buhti projekti raames Tori Hobusekasvandust. Klass tegi oma käigust ka väikese kokkuvõtte.
“Oli tore. Saime väga palju teada hobusekasvanduse ajaloost. Meile tehti ka viktoriini. Pärast viktoriini saime kõik sõita poni Eksi- Naksiga. Pärast sõitmist tegid osad lumememme ja mõned hobusele suurt tõket. Koju sõites märkasime ka, et üks naine oli libedaga kraavi sõitnud,” mäletas Maria.
“Mina sain teada, et Toris põles 30 aastat tagasi üks tall ära ja ka eelmine aasta põles üks. Sain teada mida hobused söövad ja kuidas neid toidetakse. Saime ratsutada,” meenutas Mirell.
“Mina sain teada, et Toris põles 30 aastat tagasi üks tall ära ja ka eelmine aasta põles üks. Sain teada mida hobused söövad ja kuidas neid toidetakse. Saime ratsutada,” meenutas Mirell.
“Nii naljakas tunne oli ratsutada. Palju rappus ja kõikus. Ehitasin sõpradega koos ilusa lumememme,” kirjutas Armin.
“Oli külm ja sain palju teada hobuste kohta,” lausus napisõnaline Krisander.
“Minule väga meeldisid kõik kohad kus me käisime. Viktoriin oli väga põnev. Seal oli palju uhkeid hobuseid,” märkis Karoliine.
“Mulle jäid meelde hobuste tõud, Eesti hobune ja Tori hobune, ning selle hobuse nimi, kellest Tori tõug arenema hakkas- Hetman,” oli Victorial meeles.
Kokkuvõtvalt mäletas Mirtel: “Läksime oma armsa klassiga Tori Hobusekasvandusse. Meile räägiti selle ajaloost ja näidati hobuseid, käisime tallides, kus saime hobuseid paitada ja neile porgandeid sööta. Giidiks oli Betti Buht. Tegime oma uute teadmiste peale viktoriini. Sõime ja jõime. Pärast saime suure poniga sõita. Me ehitasime ka ühe suure lumeonni ja siis hakkaski päev lõppema ning me läksime bussi peale. Oli äge päev”.
Ja et meie teadmised ei ununeks pani Lenna kirja ka paljud uued sõnad, mida viienda klassi õpilased tundma õppisid. Nendeks olid: sadul, valtrapp, pehmendus, sadulavöö, martingal, valjad, päitsad, kõrvad, putukamask, libisev, pinde, vatnik, sadulakaitse, putukatekk, suulised, kannused, trantspordikaitsmed, kordenöör, redikas, kaska, turvavest jne.
5.a tahab tänada Bettit, et meid oma projektis osalema kutsusid. Soe vastuvõtt ja tore päev on see mida me jääme meenutama. Aitäh!
Klassijuhataja
Kerdi Mihhailova
“Oli külm ja sain palju teada hobuste kohta,” lausus napisõnaline Krisander.
“Minule väga meeldisid kõik kohad kus me käisime. Viktoriin oli väga põnev. Seal oli palju uhkeid hobuseid,” märkis Karoliine.
“Mulle jäid meelde hobuste tõud, Eesti hobune ja Tori hobune, ning selle hobuse nimi, kellest Tori tõug arenema hakkas- Hetman,” oli Victorial meeles.
Kokkuvõtvalt mäletas Mirtel: “Läksime oma armsa klassiga Tori Hobusekasvandusse. Meile räägiti selle ajaloost ja näidati hobuseid, käisime tallides, kus saime hobuseid paitada ja neile porgandeid sööta. Giidiks oli Betti Buht. Tegime oma uute teadmiste peale viktoriini. Sõime ja jõime. Pärast saime suure poniga sõita. Me ehitasime ka ühe suure lumeonni ja siis hakkaski päev lõppema ning me läksime bussi peale. Oli äge päev”.
Ja et meie teadmised ei ununeks pani Lenna kirja ka paljud uued sõnad, mida viienda klassi õpilased tundma õppisid. Nendeks olid: sadul, valtrapp, pehmendus, sadulavöö, martingal, valjad, päitsad, kõrvad, putukamask, libisev, pinde, vatnik, sadulakaitse, putukatekk, suulised, kannused, trantspordikaitsmed, kordenöör, redikas, kaska, turvavest jne.
5.a tahab tänada Bettit, et meid oma projektis osalema kutsusid. Soe vastuvõtt ja tore päev on see mida me jääme meenutama. Aitäh!
Klassijuhataja
Kerdi Mihhailova
