Õpilaste arvamused projektikohtumisest Sloveenias 19.-23.09.2022


Seekordne Erasmus+ projekt toimus Sloveenias kuupäevadel 19.09 – 23.09.2022. Projekt puudutas teemasid nagu solidaarsus, vabatahtlik töö, inimeste abistamine ja muu sarnane. Võõrustavaks kooliks oli Ravne na Koroškemi gümnaasium. Tegevusi toimus nii koolis kui ka väljaspool seda. Tutvustasime oma kooli, Sindi ja Pärnumaa vabatahtlikke organisatsioone ja millega nad tegelevad. Samuti arutasime ümarlauas, mida igaüks isiklikult saaks ära teha, et olla abiks neile, kes abi vajavad. Pakkusime välja, mida saaks näiteks koolides teha, et näidata solidaarsust ja abivalmidust. Tutvusime põgusalt sealse linna ajalooga ja tegime tuuri ümbruses. Käisime ka Sloveenia pealinnas Ljublijanas, kus külastasime heategevuslikku filantroopia organisatsiooni, lisaks tehti meile ekskursioon vanalinnas ja räägiti sealsetest vaatamisväärsustest. Peale projektiga seotud tegevuste nautisime väikelinnas ka teistest riikidest osalejate seltskonda. Lõime uusi sõprussuhteid, arendasime oma keeleoskust ning nautisime head sööki. Tagasiside sellele projektile on ainult positiivne ja olen igati rahul, et sain sellest osa võtta. 

Sigrit Tõll

Meie reis algas kell kaks öösel. Tallinna lennujaamast lendasime Soome ja Soomest edasi Viini. Viini lennujaamas tuli meile vastu buss, millega me reisisime Sloveeniasse. Meid viidi väikelinna, mille nimi oli Ravne na Koroškem. Meie tulevased pered viieks päevaks tulid meile vastu ja viisid meid uude koju. Iga uus kogemus on alguses raske ja ebamugav, nii oli ka minu esimene päev täidetud ebamugavuse ja koduigatsusega. Esimene koolipäev Gimnazija Ravnes oli hirmus kuni nägin juba varem tuttavaid nägusid. Taaskohtumise rõõmu jagasin itaallastega, kellega ma olin juba varem kohtunud Rumeenias. Meie koolipäevad olid sisustatud erinevate tegevustega. Õhtud veetsin kodus koos oma uue perega. Järgmine päev oli juba kergem sest, et olime juba sloveenia õpilastega sõbrunenud. Käisime nende väikelinnaga tutvumas ja õhtul juba väljas kohvitamas. Kolmandal päeval käisime me tutvumas Sloveenia pealinna Ljublijanaga. Käisime tutvumas heategevusliku filantroopia organisatsiooniga ja seejärel olid kooliõpilased korraldanud linna tuuri. Neljas päev tõi endaga kaasa grupitöö ja töötoa. Õhtul toimus pidulik sertifikaatide üleandmine ja õhtusöök. Peale söömist oli disko, kus eri riikide õpilased tantsisid kõik üheskoos eri rahvuste tantse. Õhtu oli väga emotsionaalne. Viimane päev oli kõige raskem. Toimusid veel viimased tegevused koolis ja seejärel oli hüvastijätt kooli ja osade õpilastega. Hiljem käisime oma perega Urslja mäe tipus matkamas. Hüvastijätt oli väga raske ja tõi endaga kaasa palju pisaraid. Kell üks öösel kogunesime hotelli ees, kus õpetajad ööbisid ja jätsime hüvasti oma perega. Sõitsime bussiga Viini ja seejärel lennukiga Frankfurti. Frankfurdist juba edasi Tallinna. Mina jäin reisiga väga rahule ja soovitaksin kõigile seda kogemust. Projekt on andnud mulle palju – enesekindlusest kuni uute sõpradeni.

Anna-Kristina Kütt

Projekt andis väga suure võimaluse keelepraktikaks ning saada väga lähedalt tuttavaks teise kultuuriga. Väga üllatas see, et kohalike õpilaste inglise keel oli väga tasemel ning kõik olid hästi sõbralikud ning vastuvõtt oli väga soe terve nädal. Kuna ööbisime peredes, siis saime kogu aeg oma majutajate peredega suhelda ning see oli keele praktiseerimiseks väga hea võimalus.

Kohalik toit ning toidukultuur oli väga hea ning kindlasti eestlaste jaoks ei olnud see nii võõras kui või-bolla teistest riikidest tulnute jaoks. Natukene harjumatu oli see, et kõik elasid koolist üpriski kaugel ning hommikul tuli päris vara bussiga kooli poole sõitma hakata. Kõik olid meie vastu üllatavalt sõbralikud ning Sloveenia neiud olid väga toredad.

Kaur Kasemaa

Projektikohtumine Sloveenias oli suurepärane. Sain palju uusi sõpru ja loomulikult inglise keelt praktiseerida.
Minu majutaja Jakob elas koolist 40 minutilise bussisõidu kaugusel nii, et iga hommik algas varakult.Koolis toimus palju tegevusi, mis andsid võimaluse aruteludeks. Meeskonnatöö praktika tuleb kindlasti ka edaspidises elus kasuk.
Mulle meeldis reis väga ja soovitan kõigile võimalusel projektitöös osaleda.

Marten Heinmets