Raamatukogu lühiajalugu

Sindi Gümnaasiumi raamatukogu ajalugu on nüüdseks juba sajanditepikkune. 1895.aasta 1.augustil avati Sindi Ministeeriumikooli juures rahvakooliõpetajate ettevalmistamiseks kasvatusteaduse kursused. Õpilastele anti tasuta kõik õpperaamatud, metoodikaõpikud, paber, suled ja tahvlid. Tähtsamatest õpikutest, mida Sindi koolis kasutati, nimetas ajaleht “Olevik” C.R.Jakobsoni “Kooli lugemise raamatut”, M.Lipu “Piiblilugu”, A.Mohrfeldti “Kiriku ajalugu”.
1919/1920. õppeaastal oli koolis eestlastest poisse 107 ja tüdrukuid 94. Õpetajate raamatukogus oli eestikeelseid raamatuid 20, venekeelseid 85. Õpilaste raamatukogus oli venekeelseid raamatuid 300.
Õpperaamatutest olid tarvitusel järgmised: Kampmann “Eluta loodus” 1,2,3, saksa ja vene keele õpikud, Eineri grammatika, Rulli “Algarvutused” 1 ja 2. Puudust tunti arvuteaduse ja maateaduse õpperaamatutest. Suureks probleemiks oli õpikute muretsemine, kuna käimas oli Vabadussõda ja kogu riik mobiliseeriti sõtta. Põhiliselt olid ministeeriumikooli jäänud venekeelsed õpikud.
Esimene eestikeelne täiesti uus õpik ilmus 1918.aasta detsembris ja selleks oli ajaloo õpik. Uued õpikud hakkasid regulaarselt ilmuma 1919.aastal.
Raamatukogu fond kasvas ja kahanes vastavalt riigi poliitilisele ja Sindi vabriku majanduslikule olukorrale. 1934/35. õppeaastal täiendati õpilaste raamatukogu ilmunud kuldraamatutega 100 krooni väärtuses. Ka õpetajate raamatukokku telliti ajakirju ja teaduslikke raamatuid 100 krooni ulatuses.

Nõukogude periood

Nõukogude perioodil, 1940.aastal, hävitati õpetajate raamatukogust palju raamatuid, nt. “Eesti Vabadussõda” 1. ja 2. köide. Tallinn 1937.a, “Konstantin Päts ja riigireformi aastad” Tartu 1938.a, “Eesti 20.a iseseisust sõnas ja pildis” (v.a. 1939.a), “Eesti vabariigi president Konstantin Päts” Tallinn 1938.a, “Eesi iseseisvuse sünd” Tartu 1936.a.
1. aprilliks 1939.a oli kooli õpetajate raamatukogus 870 raamatut. 1936.-1939.a jooksul oli juurde hangitud 143 raamatut, millest kõrvaldati 85.
1942-1944.a välja antud 39 okupatsiooniaegsest õpikust hävitati 38.
1953.a aastal käis koolis 1.-4.klassis 146 õpilast, 5.-7. klassis 97 õpilast. Raamatukogule eraldati raamatute ostmiseks 500 rubla, millest kulutati 499 rubla ja 75 kopikat, õpikuid muretseti 2279 rubla ja 19 kopika eest. Raamatukogu ülesandeks sai kirjandusalane propaganda õpilaste, õpetajate ja lastevanemate hulgas.
1960.a. kooliraamatukogu asus 26,03 m² suurusel pinnal. Raamatute üldarv kooliraamatukogus oli 3891, sellest poliitilist kirjandust 244, metoodilist 540, ilukirjandust 2191 (sellest 786 venekeelsed), populaarteaduslikku 703 eksemplari. 1996. aastaks oli raamatute arv kasvanud 4378 eksemplarini (sellest 822 venekeelsed).

Pass raamatukogule

1965.a andis Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Riiklik Raamatukogude Inspektsioon välja Kooli- ja Rahvaraamatukogu Passi. Raamatukogu registreerimise kuupäev oli 17. märts 1965.a ja registri number 49. Raamatukogu poolt teenindatava piirkonna elanike arv oli 3509, neist täiskasvanuid 2643. Klassikomplektide arv 25, õpilaste arv 543, õpetajate arv 42. Üldiseks fondi suuruseks oli märgitud 4221 eksemplari.
1970-ndatel aastatel oli enamus õpikuist vene autorite koostatud ja eesti keelde tõlgitud. Õpikutes kajastus tolle aja poliitiline meelsus. Põhiliselt õpiti tundma suurt Nõukogude Liitu, tema loodust, majandust, kultuuri. Õpikud tulid kooli Pärnu Haridusosakonnast jaotuskava alusel.

Raamatukogu muutuste tuules

1991.a alguses oli raamatukogus 16461 raamatut, 3292 brošüüri ja 2009 ajakirja üksiknumbrit – kokku 21762 eksemplari. Aasta jooksul saabus 400 eksemplari uudiskirjandust ja fondist kustutati 744 teost.
1996.a toimus raamatukogus suur inventuur, mille käigus selgitati välja puuduvad raamatud, kanti maha katkised ja puhastati fond aegunud kirjandusest. Selle tulemusena langes raamatute arv raamatukogus 18000-lt 11153 eksemplarile.Raamatufond viidi üle uuele ülemaailmsele UDK süsteemile.
1999.a saime raamatukokku esimese arvuti printeriga. Kooli töötajatele viidi läbi esimesed arvutikursused. Esimene avalik arvuti tõi röhkem lapsi kitsasse ja pimedavõitu raamatukokku.
2002.a andis Tiigrihüppe Sihtasutus kooliraamatukogudele võimaluse osaleda projektikonjursil arvutikomplekti saamiseks. Meie raamatukogu projekt oli võitjate hulgas ja Sindi Gümnaasiumi raamatukogu sai kooliraamatukogudele eraldatud arvutite hulgast ühe.
2002.a oktoobrikuuks sai raamatukogu juurde õpitoa. Õpilastele tehti 4, õpetajatele 2 individuaalset arvutiga töökohta. Kõikides arvutites on interneti kasutamise võimalus.

Raamatukogu kujunemine kaasaegseks infokeskuseks

2003.a. viidi 7.-12.ndates klassides läbi uurimus teemal “Kuidas kujundada raamatukogu õpilase meeliskohaks”. Selle uurimuse tulemusena sai välja selgitatud õpilaste soovid, millisena nad kujutavad ette neile sobivat kooliraamatukogu. Kogu edaspidine tegevus saigi pühendatud parema ja kaasaegsema raamatukogu loomisele. Sai välja töötatud raamatukogu arengukava 2009. aastani. 2005.a märtsi lõpus osteti raamatukogule Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteem RIKS.
2006.a. aprillis saabus kooliraamatukogule suur murdepunkt – algas mitukümmend aastat oodatud ja üle 800 000 krooni maksev raamatukogu remont. Selle käigus raiuti õpitoa seina veel teinegi ukseava, fondiruum, raamatukoguhoidjate tööruum ja endine arhiiviruum muudeti seinte mahavõtmise teel üheks suureks avaraks ruumiks.
2006.a. september tervitas õpilasi uue avara raamatukoguga. Õpituba võttis enda alla 48,4 m², raamatukogu 82,7 m², õpikutehoidla 23,6 m². Remondi käigus uuendati täielikult raamatukogu elektrisüsteem, vahetati välja valgustid, ehitati ventilatsioon. Uuenenud raamatukogus on 26 lugemiskohta, tagumisse fondiruumi osteti õpilastele suur laud, kus saab rühmatööd teha. Raamatukogus on põhjalikult komplekteeritud teatmeteosed. Akende all on 4 individuaalset töökohta.
1.märtsil 2006.a. kontrollis raamatukogu 3 liikmest koosnev komisjon: Tiina Matsulevitš (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus), Ester Sõrmus (Tallinna Pedagoogiline Seminar, Eesti Raamatukohoidjate Ühing), Piia Selge (Tallinna Arte Gümnaasium, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kooliraamatukogude sekstsiooni esinaine). Vaadati raamatukogu fondi komplekteerimist, sisulist tööd, kataloogide olemasolu, tööd lastega, kuidas raamatukogu aitab koolil õppekava täita, raamatukogu tehnilist varustatust ja kuulati üle tulevikule suunatud plaane. Otsus: tunnustust väärib kooli juhtkonna toetus raamatukogu arendamisel õpi- ja infokeskuse nõuetele vastavaks. Raamatukogu vastab esimesele tasemele.