„Sakslased” Tartus õppepäeval
Reede, 2. oktoobri hommikul alustasid meie kooli 19 „sakslast” ja üks pesueht sakslanna, 10. klassi külalisõpilane Malika, sõitu Tartu poole.
Tartus ootas meid ees sisukas päev. Tartu Ülikooli poolt välja pakutud rikkaliku haridusprogrammi seast tehtud põnevad valikud avardasid meie silmaringi ja ikka tuleb tõdeda, et iga kogemus väljaspool klassiruumi nelja seina kaalub üles mitu koolipäeva, sest elav elu on parim õpetaja. Nii nagu Goethe oma „Faustis” targalt hüüdis: „Hall, sõbrake, on kõik teooria, vaid haljas elu kuldne puu.”
Õppepäeva alustasime Tartu Ülikooli muuseumist Toomemäel endises ajaloolises toomkirikus. Seal kuulsime giidi huvitavaid lugusid toomkiriku saatusest, imetlesime uhket Valget saali, kus toimuvad esinduslikud üritused
Ekskursioon Karl Morgensterni saalis andis ülevaate selle universaalse teadlase ja professori teenetest ülikooli ja eesti haridus- ja kultuurimaastiku kujundajana. Tema 250. sünniaastapäevaks äsja avatud näitus „Minu elu ülikool” keskendus tema tegevusele 19. sajandi Tartus. Rõhuasetus oli tollasel saksakeelsel kultuuriruumil, mille tulemusena saime ettekujutuse omaaegse esinduslikuma raamatukogu interjöörist ja õhustikust.
Põnevust lisasid eksponaadid ja giidi humoorikad pajatused selle aja üliõpilaste elust.
Päev jätku TÜ peahoones, kus saime istuda ajaloolises väärikas aulas ja kuulata värvikaid lugusid üliõpilaste elust haridusprogrammi „Üleannetud (üli)koolis” näitel.
Loogilise jätkuna tõusime ülikooli peahoone pööningule uudistama kartserit, kus kandsid omal ajal karistust eeskirjade vastu eksinud üliõpilased. Mõni julgem meist proovis koguni vana spartalikku voodit.
Peale pooletunnist lõunat ülikooli kohvikus ronisime taas üles Toomemäele, seekord kuulsa Inglisilla alt läbi, et jätkata programmi tähetornis.
Seal tutvustas giid meile ajaloolisi, omal ajal tehnika viimast sõna kandvaid väga kalleid ajaloolisi instrumente ja rääkis täheteaduse edendamisest Tartus, mille eestvedajaks olid sakslased Struve ja Mädler. Lõpuks tutvusime planetaariumi etenduse käigus tähistaeva olulisemate tähtede ja tähtkujudega.
Päeva kokkuvõtteks võib öelda, et me veendusime sakslaste panuses Eesti kunsti, kultuuri ja teaduse edendamisel. Kas eestlased tahavad või mitte, aga nii kultuuri kui ka teaduse arengu võlgneme sakslaste helgetele peadele, kes tulid Tartu Ülikooli ja panustasid end siin teaduslikus tegevuses.
Meie hariduspäev andis sellele kindla tõestuse. Kes soovib oma tulevikku siduda kunsti, teaduse või ajaloo uurimisega, peaks õppima saksa keelt, sest Eesti vaimuvara on välja arendanud sakslased ja selle aluseks on saksa keel.
Tiia Reiksaar, saksa keele õpetaja
