Õppereis Austriasse
6. mai varahommikul startisime oma minibussiga pikale reisile Austriasse, väikesesse Tirooli liidumaa linna Vilsi. Selle linnakese põhikooliga seovad meid kümne aasta tagused sidemed, mil 2008. aasta sügisel oli kaks nädalat meie koolis külalisõpetajaks proua Susanne Dirr, kes andis meie saksa keele rühmades keeletunde. Järgmisel aastal sai teoks meie parimate saksa keele õppurite reis nende juurde.
Ja nüüd, üheksa aastat hiljem osutus taas võimalikuks premeerida meie tublimaid saksakeellasi reisiga elava keele keskkonda.
Sigrid Riik 8.a klassist, Kaisa Hartwich, Alex Kendra ja Märt Jaanus Tammann 8.b klassist said kogeda Tirooli mägede ja looduse ilu, näha oma silmaga Austria koolikorralduse imepärast inimsõbralikkust ja meist nii erinevat avatud õppe meetodit, mis annab igale õpilasele võimaluse arendada tema loomupäraseid oskusi ja võimeid, anda ainealases õppetöös inimlik mõõde eluliste seoste kaudu ja kasvatada ühiskonda sulanduvaid täisväärtuslikke kodanikke, kes ei jahi koolis hindeid, vaid valmistavad end eluks ette vaba isiksusena tegutsedes. Ja sellise suhtumise juures ei toimi neil sunnimeetod, vaid igaüks õpib ise vabalt tegutsedes, teades, et ainult tema ise määrab oma elus väärilise koha. Nende tundides ei tuubita ega olda aheldatud klassi nelja seina vahele, vaid igaüks otsib endale koolimajas sobiva koha, kus täita tööjuhisega antud ülesandeid. Nende õpe pole nii akadeemiline, vaid seostatud eluga ja inimsõbralik.
Elades peredes said meie õpilased kasutada saksa keelt ja panna ennast proovile elavas suhtluses. Ja sellega tuldi suurepäraselt toime.
Koolis tervitati meid nagu vanu sõpru. Käisime nende tundides, uudistasime nende hubast kooli, tulime kokku, et pakkuda neile oma muusikalist tervitust (Läänemere lained), mida esitas meie nelik, lauldes pillide saatel. Lisapalasid esitasid veel Sigrid viiulil ja Märt lõõtspillil. Nemad omalt poolt üllatasid meid oma väikese kooriga, esitades oma esimese laulu ilusas eesti keeles.
Igal päeval oli meie vaba aja programm täidetud väljasõitudega Tiroolis ja ka Saksamaal. Vils asub Saksamaa piiri lähedal. Käisime maailmas teisel kohal oleval rippsillal (pikkus peaaegu pool kilomeetrit), mis kõrgus üle sügava kuristiku. Kõrgusekartjatele oli see täelik julguseproov ja väljakutse. Sõitsime gondliga üles Tegelbergi mäele, mille kõrgus peaaegu 2000 m, vaatasime ringi imekaunis Saksa väikelinnas Füssenis. Õpilased veetsid ühe päeva tervenisti oma peredega ja nautisid nende külalislahkust ning pühendunud südamesoojust, tehes meeldejäävaid väljasõite.
Ühisel lõpuõhtul taasavatud võõrastemajas Schwarzer Adler (Must Kotkas) tuli meid tervitama ja võõrustama Vilsi linnapea isiklikult. Paar meeleolukat tundi koos meie, nende kooli direktori ja mõnede õpetajatega olid kohal võõrustavate perede vanemad ning arutasime tuliselt võimalust nende küllatulekuks Eestisse.
Järgmisel varahommikul saadeti meid kingituste, teemoona ja soojade sõnadega tagasiteele. Kõigil põues igatsus ja lootus taaskohtumiseks.
Tiia Reiksaar, saksa keele õpetaja
